Teelehe ja takja raviomadused

Küllap on raske leida inimest, kes poleks kunagi näinud looduses kasvavaid teelehti või takjanuppe. Kui teelehe raviomadusi enamasti teatakse ja üsna laialdaselt ka kasutatakse, siis takjast on selles valdkonnas siiani vähe juttu olnud.
Käesolev raamat annab ülevaate mõlema taime raviomadustest ja pakub valiku kodusel teel valmistatavate ravimite retsepte.
TEELEHT
Teeleht on tubli, elujõuline taim. Ta ei sea inimesele erilisi tingimusi ei korjamisel ega säilitamisel, ometi võiks mõningatele punktidele siiski tähelepanu pöörata.
Teelehti tuleks korjata kuiva, selge ja päikesepaistelise ilmaga. Ei ole soovitatav neid koguda otse maanteede äärest ega tööstusettevõtete lähedusest, samuti parkidest ja laste mänguväljakutelt. Targem oleks mitte korjata teelehti igal aastal ühest ja samast kohast ning kindlasti pole mõistlik taimi maa seest juurtega välja kiskuda. Vastasel juhul neid seal aastate möödudes enam ei kasva.
Soovitatav on ka enne leotise, tõmmise või ekstrakti valmistamist konsulteerida oma raviarstiga.
TAKJAS ehk KOBRULEHT
Seda taime pole vaja kirjeldada, arvatavasti on igaüks temaga tuttav ja küllap enamik meist tundnud takjanupu “meeldivaid” omadusi sõna otseses mõttes lausa omal nahal. Kuid sellegipoolest ei maksa selle kõikjal kasvava taime vastu vimma pidada, sest tervise seisukohalt on ta äärmiselt kasulik ning oskusliku kasutamise korral toob kahju asemel hoopis kasu.
Enamasti ollakse harjutud seda taime “takjaks” kutsuma, kuid ka nimetus “kobruleht” pole kellelegi võõras.
Takjas e kobruleht on kaheaastane taim korvõieliste sugukonnast, hargneva, 60 cm pikkuse värtnataolise juurega. Takja vars on sirge, selle kõrgus enamasti 75–150 cm. Vili – üheseemneline kuivvili.
Ravimisegude valmistamiseks kasutatakse enamasti taime juuri, harvem lehti ja vilju. Ette valmistatakse nende taimede, mis pole veel õitsema hakanud, juured. Väljakaevatud juured raputada mullast puhtaks, pesta külma voolava vee all ja puhastada koor. Lõigata juured 10–15 cm pikkusteks või isegi väiksemateks tükkideks, kuivatada päikese käes, soojas, hästi tuulutatavas ruumis või pööningul. Võib kuivatada ka praeahjus 50 °C temperatuuri juures. Kuivatatud juur moodustab 26–28% värske juure esialgsest kaalust. 
Lehed korjata pärast taime õitsemist, puhastada putukatest (leherootsude jäägid ei tohi ületada pikkuselt 2 cm) ja kuivatada varjualuses värske õhu käes või hästi tuulutatavas ruumis. Kuivatatud lehti saab 12–13%.
Säilimisaeg on juurtel 5 aastat, lehtedel – 1 aasta.