Raamat

OLMEROMAAN

Armas marakratt. Lastekodu (12. osa)
Judith Parker
„Sealt tuleb Nick, tundub, et midagi on juhtunud!” hüüatas Punktike. Vaevu kohale jõudnud, lausus poiss:
„Kujutage ette, Wildmoosis otsitakse üht last!” – „Ah, see on vaid minu isa” ütles Nickile tundmatu hääl. Imestunult vaatas poiss väikest võõrast tüdrukut. „On sinul alles närvi, et sa oma isa üldse ei karda!” Marlies naeratas häbelikult. „Isa satub alati paanikasse.” Väikseke oli end ise Sophienlusti külla kutsunud ega lasknud end nähtavasti millestki häirida…

Lõpuks ometi sõbrad. Lastekodu (11. osa)
Patricia Vandenberg
Ühel ilusal õhtupoolikul Schoeneichis märkas Alexander, et tema armastatud naist Deniset häirib miski. „Kas sulle teeb muret see väike eeskujulik poiss?” küsis mees ja silitas naise pikki musti juukseid.
„Thorsten on armas vaikne laps, kuid kahjuks ei tee teised ta elu kergemaks.”
Denise ohkas. Thorsten Diehlstedt, diplomaadi poeg oli oma noorele eale vaatamata harjunud käima ülikonnaga ning pidevalt viisakalt käituma, seepärast suhtusid teised lapsed temasse ettevaatlikult, isegi pilkasid teda mõnikord.
Rõõmus ja sundimatu kooselu Sophienlustis oleks talle väga ära kulunud…

Äravahetatud poeg. Lastekodu (10. osa)
Judith Parker
Suurtööstur Enno Cornelius püüab asjata teha kõik, et naine talle oma murest räägiks. Kuigi ta enam naist ei armasta, tunneb ta, et naine kannab endas rasket koormat. Kuid Betty Cornelius on juba tablettidest sõltuvuses ning kannatab vaikides oma süüd. Tema laps, väike Pieter Cornelius on esialgu kurb, kui ta Sophienlusti saadetakse, kuid ta peab pidevalt ka sellele mõtlema, et ema ei olnud kunagi ta vastu hoolitsev - vähemalt mitte niivõrd kui Sophienlusti elanikud...

Ärge võtke minult Kikot. Lastekodu (9. osa)
Judith Parker
Romy Merlin kohkus oma ema karmi pilku nähes. Väike, habras tüdrukutirts teadis, et emale ei meeldinud, kui ta nii arg on - aga laps tundis lihtsalt hobuste eest hirmu! Ja sealt juba tuligi kardetud hurjutamine: "No kuule, ära ole nii saamatu! Mind pandi juba kolmeaastaselt hobuse selga istuma ning ma ei olnud sugugi nii arglik..."
Kõrgendatud hääl oli Kiko jaoks liiast. Romy koeral oli tunne, et peab oma väikest perenaist kuidagi kaitsma...

Tema suurim soov. Lastekodu (8. osa)
Judith Parker
Verena Johst tõmbas hinge, enne kui lastekodsse sisenes. See ei olnud talle kerge. Tema meest dr. Holger Johsti kahtlustati raske liiklusõnnetuse varjamises. See, et teda, arsti, kahtlustati surmaga lõppenud õnnetuse põhjustamises ja sündmuskohalt põgenemises, mõjus eriti rängalt. Verena ei suutnud uskuda, et mees on süüdi, vastasel juhul oleks Holger palunud tal vaese emata jäänud lapse eest hoolitseda. Või oli see vihje tema süüle?

Juhuse tahtel. Lastekodu (7. osa)
Patricia Vandenberg
Üks kiri huvitas teda teistest rohkem. See jäi talle silma, kuna oli adresseritud härra Toni Uhligile ja ümbrikul oli vapp. Sagedasti arvati, et selle nime taga on mees. Kiri oli krahvinna von Bastianilt Rosenau lossist. See oli viisakalt, kuid väga lühidalt koostatud ning sisaldas palvet, et härra Uhlig tuleks ja teeks nende lossist mõned ülesvõtted. See oli väga huvitav pakkumine, liigagi huvitav, kui mõelda, et tal on kaks inimest ülal pidada. Kuid mida krahvinna küll ütleb, kui mehe asemel ilmub sinna tüdruk, kellelt ei saa eeldada mitte mingisugust kogemust?

Konarlik tee õnneni. Lastekodu (6. osa)
Judith Parker
Haiglaõel Ingrid Laurensil on hea meel, kui ta saab oma lapsed lastekodusse paigutada - seal on neil parem ja ka sõber Peter. Naise enda abielu tulevik on kahtlane ning äraütlemiste ja uute lootuste vahel pendeldades ei oska ta arvatagi, et tema abikaasa mängib ohtlikku mängu, mille keerisesse ta ka ise tõmmatakse.

Kasulaps Barbi. Lastekodu (5. osa)
Judith Parker
Vanake kutsus Nicki enda juurde. Ta vajas abi ja tahtis, et poiss oma ema kutsuks. Proua Kunertil muutus kasulapse eest hoolitsemine iga päevaga aina raskemaks. Naise süda saaks rahu, kui ta teaks, et väike Barbi leiaks Sophienlustist varjupaiga... Nick hüppas püsti: "Ma kutsun ema kohe siia!"

Kasuisa eest jooksus. Lastekodu (4. osa)
Judith Parker
Dr. Lutz Brachman oli ehmunud, kui keset ööd peatas ta auto väike blond tüdruk, kellel oli teki sees haavatud koer. Christiane ainult nuuksus ja kinnitas, et ta ei lähe enam iialgi oma kasuisa juurde tagasi.

Väike tüdruk Texasest. Lastekodu (3. osa)
Judith Parker
Dr. Lutz Brahmanile avanes südantliigutav vaatepilt. Väike blond tüdruk seisis tee ääres, keti otsas väike koer, kes oli arvatavasti haavatud. "Mis juhtus?" küsis mees. "Minu kasuisa joob alati liiga palju," nuuksatas laps. "Nii valas ta oma viha looma peale välja... Strolch ei tohi surra!" Mees kandis looma kiiresti autosse. Teel loomakliinikusse ütles tüdruk: "Ma ei tohi iialgi kasuisa juurde tagasi minna!"

Minu isa au. Lastekodu (2. osa)
Judith Parker
Andrea von Lehn võis olla kangekaelne, nagu laps, kui asi puutus loomadesse. Ta veel räägib selle rikka ameeriklase hobuse asjus pehmeks! Naine töötles Sam Sheridani kogu veenmisjõuga, kuid viimane vaid naeris: "Oh te naised, kui te midagi tahate…" Kuid sellegipoolest raputas mees kahetsusega pead. "Ma ei saa, sest Pat hoolib sellest loomast väga." Mees avas ukse ning väike habras tüdruk tippis sisse. "See loom on Patricia ainus lohutus, kuni me ta ema üles leiame..."

Hurraa, meil on taas vanemad. Lastekodu (1. osa)
Patricia Vandenberg
Jörg Hellmann lahkub vastu tahtmist oma isast. Teismeline toakaaslane tekitab poisis ebamugavust, sest Udo vaatab teda alati nii kurja pilguga. Isale ei räägi Jörg midagi, sest laps märkab isal endal probleeme olevat. Selles on poisil õigus, sest Peter Hellmann juurdleb endamisi, kuidas kanda aastane vanglakaristus nii, et tema laps seetõttu ei kannataks. Kogu maailm paistab olevat tema vastu. Kas tõesti ei leidu kedagi, kes usuks, et mees pole süüdi?

Kas mu laps paraneb? Kliinik järve ääres (9. osa)
Britta Winckler
Ema hirmu täis tunnid
Kaalukadu väikelastel on alati murettekitav - eriti imikute puhul.
Kuulnud sümptomitest, asus peaarst dr. Lindau kohe tegutsema ning määras põhjalikud uuringud.
Tulemused olid alarmeerivad. Arst seisis silmitsi raske juhtumiga: ema ees ei tohtinud asja tõsidust varjata, teda tuli veenda operatsiooni vajaduses, mis oli riskantne, kuid ainuke lootus...

Viimane lootus. Kliinik järve ääres (8. osa)
Britta Winckler
Väike Cornelia ei tohi surra...
Melanie von Harden nuuksatas. On siis tõesti kõik kadunud? Vaevalt oli ta hakanud lootust hellitama, et ta armas lapsuke suudetakse päästa, kui äiapapa purustas ka selle - täpselt nagu varem nende abielugi. Kas tõesti võtaks mees pigem lapselapse Cornelia oma südametunnistusele, kui et taluks noorikut soovimatu miniana oma majas? Hämmastusega pidi Melanie tunnistama, et äi on suuteline seda konflikti süütu lapse hinnaga lahendama...

Kaalul on kaks elu. Kliinik järve ääres (7. osa)
Britta Winckler
Marion ja Gerhard sõitsid külla naise vanematele, kes olid oma tütresse väga kiindunud ja rõõmustasid pööraselt, kui said teada, et nad saavad vanavanemateks. Kõik olid täis õnne lootusi tuleviku suhtes, kuid koduteel juhtus autoõnnetus.

Eelarvamuste ja traditsioonide kütkes. Kliinik järve ääres (6. osa)
Britta Winckler
Karin peaks kohe-kohe sünnitama, kui Tornalli-trupp seab Auefeldenisse lõbustuspargi üles. Noorik soovib tungivalt, et teda viidaks järve-äärsesse kliinikusse, kuid ettevõtmise juhataja, tema ämm, järgib murdumatut traditsiooni, et Tornallide järelkasv peab tulema ilmale vagunelamus. Carli, Karini mees, allub ema tahtele. Dr Bernau saab juhuse läbi asjast haisu ninna. Koos Karini venna Volkeriga püüab ta Tornallide klanni mõistusele tuua.

Dr. Reichel enesega vastuolus
Kliinik järve ääres (5. osa)
Britta Winckler
"Pulss kaob! Kolleeg, mida te patsiendile süstisite?"
"Kaaliumkloriidi," vastas õde dr. Reicheli asemel. Dr. Reichel kahvatas. "Te pidite mulle ju naatriumkarbonaadi süstlasse tõmbama!" Õde vaidles vastu, kuid dr. Hoff käsutas kõik vait, nüüd oli tähtis patsient päästa. Dr. Reichel oli jahmunud – kas tõesti tema oli süüdi? Oli ta oma isiklike murede tõttu nii hajameelne, et ei suutnud õigesti kontsentreeruda?

Laviin hakkab veerema. Kliinik järve ääres (4. osa)
Britta Winckler
Vera on raskesti haige, rahalistes raskustes ja mures oma pojakese pärast. Siis mängib juhus talle kätte portfelli, mis on täis varastatud raha - ja Vera haarab võimalusest kinni. Sellega paneb ta veerema laviini, mis ähvardab enda alla matta teda ja ta eluõnne.

Peaarst mängib saatust. Kliinik järve ääres (3. osa)
Britta Winckler
Vera on raskesti haige, rahalistes raskustes ja mures oma pojakese pärast. Siis mängib juhus talle kätte portfelli, mis on täis varastatud raha - ja Vera haarab võimalusest kinni. Sellega paneb ta veerema laviini, mis ähvardab enda alla matta teda ja ta eluõnne.

Peaarsti tütar. Kliinik järve ääres (2. osa)
Britta Winklar
Sabine, pastor Hornbachi tütar, on meeleheitel, sest ootab noorelt aadlikult Peterilt last. Peter on aga täielikult oma ema mõju all ega julge Sabinet ja oma last tunnistada. Pärast õnnetust on ta aga sõltuv Sabine abist, millega too saab tõestada oma suurt armastust poisi vastu. Dr. Lindau kasutab sobivat juhust ning manitseb ranget ema. Kas ta suudab armunuid aidata?

Kuidas täitus unistus. Kliinik järve ääres (1. osa)
Britta Winckler
Astrid, dr. Lindau tütar, tuleb pettunult Indiast tagasi, kus tema sõber Peter tõeliselt ebameeldivaks inimeseks osutub. Naise otsus on kindel: temast saab lastearst ning ta pöördub Indiasse tagasi, et seal hindudele abi osutada. Meelsasti sooviks ta isa lähedusse. Võib-olla õnnestud dr. Alexander Mertensil, Astridi paljutõotaval juhututtaval, tüdruk taas kodumaa külge köita.

Täna
Vibeke Grünfeldt
«Täna» koosneb kolmekümnest episoodist ühe küla elus ja selle enam kui neljakümneaastases arengus. Inimesed tabatakse kindlal kuupäeval, sageli isegi täpsel kellaajal, aga nii, et lugeja ületab hetke ja näeb perspektiivis, mitte ainult möödunut, vaid ka üllatavaid tulevikusündmusi. Esimene päev on 4. juuli 1952, viimane aastal 1996. Koht muutub selle aja jooksul märkamatult ja silmnähtavalt. Väikesed igapäevasündmused, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed üksiku inimese jaoks, esitatakse külg külje kõrval ja tingimusteta. Aastaaegade vaheldumine, ilm ja valgus, kõik on koos, et mõjuda lugeja meeltele. Ühtekokku silmapaistev pilt Taanist.